Otsuse eesmärgiks on alustada läbirääkimisi partneromavalitsustega koostööpunktide ja ühisosa väljaselgitamiseks, mis positiivsete tulemuste korral peaks viima omavalitsusüksuste ühinemiseni. Partneromavalitsuse valiku lähtealuseks on Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud ühinemispiirkond. „Lisaks ühinemispiirkonnale on arvestatud ka reaalset tagasisidet suhtlemisest naabritega ja muid asjaolusid, mis lubavad eeldada, et ettepanek ei kuku päris viljatusse pinnasesse. Naabrid on meil asjalikud ja kui protsess ka kõikide kaasatud omavalitsuste omavalitsuste
samaaegse kiire ühinemiseni ei vii, on rohkem alust analüüsimaks, mida võiks senisest rohkem koos teha ja kuidas ühtlustada strateegiline planeerimine“ põhjendas vallavanem Andres Laisk.
Teenused kättesaadavamaks. Ühinemine pole Riga sõnul omaette eesmärgiks, vaid üks võimalik vahend teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks ja teatud juhtudel ka rahalise säästu saavutamiseks. „Tõsi on, et Saue linn on igal juhul esimene eelistus ja side Saue valla ja linna vahel on ka kahtlusteta kõige suurem. Samas on Harku valla osas ühisosa Paldiski maantee piirkonna teenuste korraldus liinil Kiia-Hüüru-Vatsla-Harku alevik ja koostöö näiteks lasteaiakohtade ja koolikohtade tagamisel. Saku valla poolel on Jälgimäe, Tänassilma ja Laagri,“ täiendas abivallavanem Mikk Lõhmus. Samas on selge, et nii Saue, Saku kui Harku valla jaoks on samaaegselt tegelikuks tõmbekeskuseks ka Tallinn. „Ühinemine ei tähenda, et teeninduskeskused peavad inimesest kaugenema ja hakatakse kunstlikult uusi tõmbekeskusi tekitama. Pigem seda, et loomulikud tõmbekeskused säilivad ühe valla piirides. Tallinna mõju on siinjuures oluline faktor ja see on üks analüüsikoht - kuivõrd suurem liitvald suudab teenuseid tagada paremini ja sõltumatumalt Tallinnast,“ lisas Laisk.
Rahvaküsitlusele eelnevad analüüs ja uuringud Laiski hinnangul tuleb Saue Vallavolikogu otsust vaadelda eelkõige kui ettepanekut laiapõhjalise diskussiooni algatamiseks ning reaalne ühinemise otsus tehakse peale vastavate uuringute läbiviimist ja elanike arvamuse väljaselgitamist. „Ühinemisettepaneku esitamine on seaduse valguses protsessi algatamine, sellele järgneb vastavate uuringute teostamine, läbirääkimiste korraldamine ja kui niikaugele jõutakse, ühinemislepingu
koostamine. Rahvaküsitlus korraldatakse siis, kui kõik ühinemise mõjud ja tingimused on selgeks tehtud ning elanikel on võimalik selle alusel otsuseid langetada,“ selgitas Laisk. Aprilli esimesel nädalal saadeti osapooltele ettepanekud laiali ja vastavalt seadusele on ettepaneku saajatel kohustus reageerida kahe kuu jooksul. Seega – juuni keskpaigaks on selge, milliste partneritega ühisosa otsima hakatakse.
Allikas: Koduvald, aprill 2012, http://www.sauevald.ee//file_storage/2317/6873
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar